Kevadine kehapuhastus ei ole üldse uus ja moodne teema, sest on ju vastlapäevale järgnev paastuaeg pika ajalooga praktika. Tänapäeval aga näeme rohkelt plinkivaid reklaame toodetele, mis kutsuvad üksteise võidu detoxi läbiviimisele ning selline surve võib isegi eemaletõukavalt mõjuda. Seetõttu olekski hea esmalt mõtiskleda, mis eesmärki kannab kehapuhastus ja missugust probleemi me sellega lahendame. Kas me soovime väsimust vähendada ja vabaneda letargilisest olekust, tahame energiataset tõsta, kergemat olekut, kinnistada tervislikke harjumusi, vabaneda talvel tekkinud ülekaalust, võib-olla vabaneda nahaprobleemidest, leevendada allergiaid, toetada end mõne kroonilise haiguse puhul, või toetada keha loomulikke isepuhastusmehhanisme.
Meie keha on väga tark ja töökas süsteem, töödeldes ja protsessides kõike seda, mis talle toidu, hingamise, kokkupuutel keskkonnaga, aga ka tajude ja emotsioonide, sealhulgas stressi kaudu sisse söödetakse. Võiks ju arvata, et küll ta saab kõige sellega hakkama. Ent kuna tänapäeval lisaainete osakaal on nii suureks kasvanud, tuleks meil teda pisut aidata. Ja kui mõelda, kui suur osa keha energiast läheb seedimisele ning kuidas me igapäevaselt koormame teda suhkru, soola, piimatoodete, lihatoodete, alkoholi, kofeiini, gluteeniga, siis pausi andmine on üks suur pai kehale. Ning oluline on ka mõista, et mitte ainult kehatasand, vaid ka meie meeletasand vajab puhastumist. Seda, et puhastus on oluline, näitab ka see, et nii hatha-joogas kui ajurveedas on puhastuspraktikad väga olulisel kohal olnud. Vaatamegi järgnevalt, kuidas siis jooga ja ajurveeda puhastuspraktikaid ja -põhimõtteid oma kevadisse rutiini lisada.
Et näha suuremat pilti, siis vaatame, mis toimub meie kehas talvel ja millised tendentsid kaasnevad kevadega? Talvine ilm on tihti külm, niiske, pilvine, raskemeelne ning seda valitsevad maa- ja vee-element. Kuna väline mõjutab ka sisemist, siis see tähendab seda, et kapha (maa ja vesi) võib olla ärritatud ning pika talve korral omakorda viia tasakaalust välja vata (õhk ja ruum). See võib tähendada külmunud niiskuse kogunemist organismi, ülekaalu ja muid kapha‘ga seotud sümptomeid (raskus, letargilisus, depressiivsus, unisus, energiapuudus, probleem liigse limaga ehk keha hoiab vett kinni). Just sellest liigsest raskusest tulebki kevadel vabaneda. Nii nagu looduses kõik tärkab ja sulab ja soojeneb, nii peaks see ka meie kehas toimuma. Põhiline ülesanne kevadel võikski olla samm-sammhaaval minna üle rütmile ja rutiinile, mis toetaks kergemaks muutumist nii füüsilisel, emotsionaalsel kui mentaalsel tasandil, ent samas säilitada kapha postiivseid omadusi – stabiilsus ja rahulikkus.
Kuidas keha pehmelt talveunest äratada? Millega alustada? Ettevalmistuseks võib juba talve lõpus ja kevade alguses hakata igapäevaselt jooma 1-2 liitrit kuuma vett, kuhu on lisatud erinevaid vürtse nagu vürtsköömen, koriander, kaneel, ingver, apteegitill. Nii-öelda lahtisulatamine ongi puhastuse esimene faas. Selline ettevalmistav faas võib kesta isegi kuni kuu aega. Samal ajal võib ka juba toitumisega kergemaks minna: eemaldada menüüst piimatooted, lihakraam. Teises ehk jääkide kokkukogumise faasis süüakse ajurveeda järgi monotoitu, mis oleks võimalikult kerge kehale seedida ja oma monotoonsuses koormaks minimaalselt meie seede- ja ka tajutegevust. Ajurveedas on selleks toiduks kicheri, mis on roog mungubadest ning riisist, kuhu on lisatud soojendavaid vürtse ning ghee‘d ehk selitatud võid. Enda kogemuse põhjal toimib riisi asemel ka väga hästi kinoa või tatar. Selitatud võil on siin seedimist soodustav, aga ka jääkide sidumise roll. Puhastumine kicheri‘ga võiks kesta 3-7 päeva, aga soovi korral ka pikemalt. Ning sellele järgneb siis jääkide väljutamise faas, kus on abiks kõik roheline, mis looduses pea välja pistab: naat, nõges, laugud, võilillelehed. Esimene kevadroheline kuulub maitsetest mõru alla ning on sellisel moel abiks jääkide väljutamisel. Menüüsse lisatavad rohelised mahlad ja smuutid on selles viimases faasis asjakohane, puhastuse alguses peaks aga põhirõhk olema soojendamisel.
Kuidas toidulauda kevadel kujundada? Nagu öeldud, võiks toit olla kevadel kergem, kergemini seeditav ning soe. Põhirõhk läheb nüüd sellele, millel mõru, kirbe ja kootav maitseomadus, sest just need kvaliteedid aitavad talviseid jääke ja lima, kogunenud raskust ja rasva üles sulatada. Menüüs võiks olla spargel, redis, kapsalised, kaunviljad (oad ja läätsed). Süüa tuleks kergemaid teravilju nagu riisi, kinoad, hirssi, otra. Toidule võib lisada erinevaid soojendavaid vürtse nagu ingver, must pipar, sinepiseemned, köömned, apteegitill. Ja kui väljas juba esimene kevadroheline oma pea mulla seest välja pistab, on see hea lisandus toidule. Hoiduda tuleks väga magusatest, hapudest ja soolastest maitsetest (ka soola tarbimist tuleks vähendada), kuna need on rasked ja põhjustavad veepeetust. Hoiduda tuleb jääst, külma või jahtunud toidu söömisest, ülesöömisest, toidukordadevahelisest näksimisest.
Ka meie joogapraktika võiks olla kooskõlas loodusega ja aastaaegade rütmidega. Kevadisel ajal võiks praktika sisaldada kapha‘t tasakaalustavaid asendeid, mis on dünaamilised, avatud, ergutavad ja soojendavad. Päikesetervitus ja dünaamilised liikumised asendist asendisse on sel ajal omal kohal: praktika tuleks pärast talve teha taas voolavamaks ning aktiivsemaks. Asenditest sobivad hästi erinevad keerdasendid ning asendid, mis tugevdavad keset nagu paadiasend ning plank (ka küljeplank). Need soodustavad ka seedetegevust. Kuna kevad on aeg, kus me lähme taas “turuplatsile”, oleme avatumad ning sotsiaalsemad, siis ka tahapainutused toetavad seda. Puhastuspraktikatest võiks lisada kapala bhati hingamise ning agnisar kriya ehk kõhu loksutamise, mis on taas ka seedimist toetavad. Kevadesse sisenedes on olulised ka hingamisharjutused: näiteks vahelduvhingamine ehk sanskriti keeles nadi shuddhi tähendabki ju tõlkes energiakanalite puhastust, andes toonust ja tasakaalu energeetilisele süsteemile. Ning samamoodi nagu me oma eluruumid teeme kevadel tühjemaks ja puhtamaks, võiks ka oma meele ja niiöelda siseruumiga käituda. Abiks võivad siin olla erinevad meditatsioonipraktikad ning taotluste ehk sankalpa kasutamine.
Ja mis on väga oluline, võib-olla oleks pidanud sellega oma juttu hoopiski alustama: ka oma eluviis ja päevarütm tuleb loodusrütmidega ajastada. See tähendab seda, et kevadel tuleks ärgata koos päikesega, hiljemalt kell 7 ning minna hiljemalt kell 23 magama. Magades ja eriti esimese kahe unetunni jooksul kuni keskööni toimub aktiivne jääkide ümbertöötlemine ja põletamine. See on väga oluline just puhastumiste ajal, mil keha vajab juurde lisaenergiat kõige sellega hakkama saamiseks. Hommikul kl 7-st hilisem ärkamine ärritab kapha elementi, nii et selleks, et mitte tunda end väsinuna, ärritunult, laisana, tulebki ärgata enne 7-t. Päeva esimene jook võiks olla tassitäis kuuma ingveri- ja sidrunivett. Hea ajurveedalik praktika on teha õlimassaaži seesamiõliga. Praegu on ka palju kasu naha hõõrumisest lümfiringluse ergutamiseks või siis spetsiaalsetest lümfiharjutustest.
Lõpetuseks, ajurveeda aastaaegadega kooskõlas elamise mõte on kohanduda looduse loomulike rütmidega. Ning kevad on üleminekute, uuenduste ja plahvatuste aeg. Seega ka kevadaja rutiin ei pea olema midagi, mis kivisse raiutud ja staatiline. Ruumi tuleb jätta ka uutele avastustele, uutmoodi lähenemistele, uutele hoiakutel. Aga ennast tuleb hoida ja poputada. Kevad ei pea tulema ei kevadväsimusega ega ka kevadrabelemisega. Kevadine elujõud tuleb enda kasuks tööle panna!